Suhtlemine on meie igapäevase elu lahutamatu osa. See on vajalik absoluutselt igale inimesele. Suhtlemise abil saab väljendada tundeid, avaldada arvamust, naljatada, küsida, vastata, protesteerida, vestelda, kommenteerida, paluda, tänada jne.
Kommunikatsioon on alati vähemalt kahe inimese vaheline üksteise mõjutamine. Suhtlemise käigus edastatakse oma sõnum ning võetakse vastu ja tõlgendatakse teise inimese saadud sõnumit. Kui keegi sõnumit vastu ei võta või see sõnum ei avalda mõju, siis tegelikult kommunikatsiooni ei toimu. Seepärast on eriti oluline, et suhtluspartnerid kasutaksid sama keelt – ühist kommunikatsiooniviisi, millest mõlemad aru saavad. Kui inimesel puudub kõne, see on raskesti arusaadav või kõne mõistmine on puudulik, siis on vaja suhtlemise toetamiseks kasutada kõnet toetavat või asendavat kommunikatsiooni ehk AAC-d. See termin tuleb inglise keelsest väljendist Augmentative and Alternative Communication.

Kõnetu või vähese kõnega inimese puhul on kommunikatsioonipartneril väga suur ja vastutusrikas roll. Tema ülesanne on pakkuda suhtlemiseks toetavaid vahendeid ja võimaldada erinevate AAC-meetodite kasutamist. Nendeks meetoditeks võivad olla žestid ja ilmed, viiped, esemed, graafilised märgid (fotod, ajalehepildid, joonistused, PCS-pildid jne), tegevustahvlid, kommunikatsiooniraamatud, kommunikaatorid, spetsiaalsed arvutid.

Meie oleme veendunud, et igal inimesel on omad soovid, arvamused, tunded ja tal peab olema võimalus neid väljendada. Kommunikatsioon on inimese põhiõigus!
Seepärast on meie missiooniks teavitada inimesi erinevatest AAC võimalustest ja muuta tehnilised kommunikatsioonivahendid kättesaadavaks kõikidele Eesti inimestele vastavalt vajadusele.
Abivahendite tellimisest info kättesaadav Sotsiaalkindlustusameti veebilehel.